Helikunsti näitus „Hargnevate helide aed 2“

ARS Projektiruumis

22.-30.10.2021

E-L 12-18

Näituse avamine toimub 21. oktoobril kell 18

Üheks Üle Heli 21 festivali keskseks sündmuseks on helikunsti näitus “Hargnevate helide aed 2” ARS Projektiruumis, mis on järg Tartu Kunstimajas toimunud samanimelisele näitusele. Hargnevate helide aed on “kõikide võimaluste” keskkond, kus kohtuvad harvaesineva nähtusena erinevate helikunstnike ideed ühises ruumis. Seekord aitavad aia liigirohkust luua Raul Keller, Katrin Enni, Sten Saarits, Taavi Suisalu ja Aivar Tõnso.

Kunstnikud ja teosed:

RAUL KELLER ‘Raadiosfäär / Radiosphere’

Raadiosfäär on antud installatsioonis osa kujuteldavast kommunikatsioonikihist, mis maakera ümbritseb. See väljendub nii raadioside ja kommunikatsiooniallikatena kui ka eetrimürana. ‘Raadiosfääris’ on vaatajal võimalik radiofoonilist eetrimüra taktiilselt ja visuaalselt tajuda – puudutades plasmakera tekib kõrgepingest raadiohäire, mis selle visualiseerib. Ehk teisisõnu, raadioeetrit on lisaks kuulmisele võimalik ka näha ja katsuda. Installatsioon tekitab enda ümber lokaalse raadiosageduse 107,3 MHz, näituseruumi on installeeritud neli raadiovastuvõtjat, mis eelpoolnimetatud lainepikkust edastavad.

RAUL KELLER “‘Eeter ehk viies element / Aether or the Fifth Element’

Eeter oli klassikalises metafüüsikas viies element, mis täitis kosmilist ruumi ning ei omanud teiste elementide omadusi. Seda on nimetatud ka jumalate õhuks. Kineetilises installatsioonis võimendatakse gravitatsiooni eirava elemendi – heeliumiga täidetud õhupalli liikumisest tekkivat heli, mis justkui kirjutab seda aluseks olevale plaadile.

TAAVI SUISALU “Plaanide kohaselt / According to Plan”

Hargnevate helide aednikuna toon ruumi kuuldemängu, millest võiks mõelda kui aia kaardist, mille iga osis avaldub helilise sündmusena. Liikumised selles avavad võimalikke mitmekesisusi, vaiksemaid soppe ning ruumilisi utoopiaid. Helitooja rolli laienduseks kasutan tasapinnalist komponeerimise meetodit, mida kineetiline heliinstallatsioon plaanipärast ja juhuslikkust tasakaalustades avab.

STEN SAARITS “500 aastat / 500 years”

“500 Aastat” on ümber oma telje pöörlev heliskulptuur, mis esitab kompositsiooni sünteesitud helisalvestistest, mida kunstnik tormiste ilmadega erinevatelt maastikelt kogunud on. Maailmamere tase tõuseb, kliima soojeneb, kõrb laieneb – need on ainult mõned tähelepanekut valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli ehk IPCC käesoleva aasta raportist. Maastike kiirenenud muutumine inimmõju tõukejõul on jõudnud meedia vahendusel meie teadvusesse kuid muutuste täheldamine meid ümbritsevas infrastruktuuris on endiselt keeruline. Heliteos “500 aastat” sündis mõtterännakul läbi senitundmatute ja ebastabiilsete tulevikukuvandite, mille taustal geoloogilised (heli)maastikud võimsust koguvad. Teose pealkiri tuleneb Alan H. Weismani raamatust “The World Without Us,” kus autori sõnul inimmõjuta maakera on 500 aasta pärast looduse poolt taas vallutatud ning kosmosest vaadatuna inimkultuuri jälgedest tühi.

KATRIN ENNI “Nokturn väljamõeldud aedadele / Nocturne for Imaginary Gardens”

J. L. Borgese novellis „Hargnevate teede aed” kirjeldatakse üht lõpetamata jäänud kirjandusteost, mis sisaldab endas lõpmatut hulka ühe loo siseseid narratiivseid võimalikkusi. Samas ei ole antud teost tema struktuuri lõhkumata võimalik ei lugeda ega ka lõpuni kirjutada, kuna iga taoline katse muudab virtuaalse lõpmatuse kogemuse ükskiknarratiivide kogumiks. “Nokturn väljamõeldud aedadele” on katse Borgese poolt pakutud kirjandusteose ideed helide keelde tõlkida. Teoses on kasutatud kaugussensoreid, mis jälgivad inimese liikumist ruumis ning vastavalt sellele aktiveerivad ning moduleerivad helisid, mis kõlapildilt meenutavad ehk öise aia salapäraseid hääli. Seega on iga helikogemus kuulaja enase poolt “valitud” kordumatu üksiknarratiiv. Teoses eneses on kõik võimalikkused aga olemas. Teost on soovitatav kogeda individuaalselt – üks inimene korraga.

AIVAR TÕNSO “Triptühhoonia kolmele kõrvale / Triptychonia for Three Ears”

Kui kolmas silm näeb asjade olemust, siis võib järeldada, et kolmas kõrv justkui kuuleks seda. Sel juhul ei ole kuulmine enam seotud füüsilise kõrvaga, vaid peas toimuvate protsessidega. Mis juhtub aga siis, kui kuulajaks on “elutu” materjal, mis kuulab vibratsioonikõlarite poolt saadetud helisignaale? Kas heli kaudu on võimalik tajuda materjalide sügavamat olemust ja seda, mis toimub nende sisemaailmas?

Graafiline disainer Jaan Evart

Tehniline abi installeerimisel Raivo Raidvee

Näituse kuraator Aivar Tõnso

Üle Heli festivali toetajad: Eesti Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Eesti Kunstnike Liit

Vajalik vaktsineerimispass, tõend viiruse läbipõdemisest või negatiivne test.